"rahvusklikus" - 1 õppematerjal

Eesti riigi areng

Maa haldustegevus allus kohtulikule kontrollile. II. Riiklik iseseisvus 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni. Eesti kogukondlik iseseisvus kestis kommunistliku riigipöördeni. Kogukondliku iseseisvuse ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti arenevate poliitiliste sündmuste survel kuulutas enese kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See oli 15./28. novembril 1917. 28. november on Eesti rahvusklikus elus väga olulise tähtsusega – see päev on Eesti riikliku iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi Maanõukogu 28. novembri akt, mis on esimene Eesti riigiakt ja ühtlasi Eesti riigi esimene eelkonstitutsioon. 28. novembri eelkonstitutsioon konstrueeris kõrgemad riigiorganid, sättis kõrgemate organite