alles 1924. Tähtis oli aaria rass, kommuniste, juute ja mustlasi hävitati mürgikaasiga. Minu arvates kajastuvad teoses vägagi hästi raamatus kirjeldatud sõjakoledused nagu nt mürgigaasiga tapmine ja pidev hirmu all olek mõne mürsu alla jääda, mis kindlasti oli psühholoogiliselt hävitav. Allikas: http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/natsisaksa.html • Selle romaaniga on autoril kindlasti kindel koht rahvuskirjanduses, sest see raamat kirjeldab selgelt seda, kuidas Saksa poisid pidid väga noorelt koolipingist minema rindele. Paljud said surma ja need, kes jäid ellu said eluaegse vaimse trauma. Selles romaanis esineb ühiskondlikult rahvuslikke aspekte. • 02.veebruar 1917 Mind saadeti rindele juba peaaegu pool aastat tagasi, aga ma pole ikka veel suutnud selle eluga harjuda. Praegu istume kaevikus ja ootame – ootame,et midagi hakkaks juhtuma. Meil
Probleemistik Lugu, faabula, süžee, sündmus, episood Justustaja, vaatepunkt Tegelased Miljöö, tegevusaeg ja –paigad Kompositsioon Keelekasutus, stiil Ideestik sõnum Tekstivälised tasandid: Autori individuaalsus Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee
Astus kirjandusse jutustusega ,,Mässavad vood" (1927), mis oli pühendatud Kodusõja sündmustele Kasahhi steppides. Pidas sel ajal ajakirjaniku ametit. Jutustused ,,Naabried sinisest majast" (1929), ,,Sammuseadjad" (1932), novellitsükkel ,,Ema" (1934), ning rida teisi teoseid kajastasid seda otsustavat pööret maarahva elus, teravat vana ja uue kokkupõrget talupoegade teadvuses, mida põhjustas ühismajandite loomine auulides ja paiksele eluviisile siirdumine. Teerajavaiks rahvuskirjanduses said eepilise haardega romaanid ,,Sõdur Kasahstanist" (1949), ,,Ärganud maanurk" (1953), neist esimeses käsitletakse Suure Isamaasõja teemat ning teises Kasahhi töölisklassi kujunemist Oktoobrirevolutsiooni eelses Kargandas. Romaane kannab kodumaa armastuse tunne. Hiljem on kirjanik naasnud novellivormi juurde. 1959 valitakse Müsrepov NSVL Kirjanike Liidu juhatuse sekretäriks, ta on olnud korduvalt Kasahhi NSV ja NSVL
annaabi.ee 
