vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama. Loobiti, millega juhtus, peksti sisse aknaid, läks kähmluseks korravalvuritega. Linnapea Bailly kuulutas välja eriolukorra, La Fayette andis rahvuskaartlastele käsu märatsejate pihta tulistada. Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati PARIISI KOMMUUNIKS (LA COMMUNE DE PARIS) läks ägedaks vaidluseks, kas nii oleks ikka tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16 Põgenemist korraldas kuningannasse meeletult armunud Rootsist pärit aristokraat Hans Axel de (von) Fersen [fer´sen],
vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama. Loobiti, millega juhtus, peksti sisse aknaid, läks kähmluseks korravalvuritega. Linnapea Bailly kuulutas välja eriolukorra, La Fayette andis rahvuskaartlastele käsu märatsejate pihta tulistada. Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati PARIISI KOMMUUNIKS (LA COMMUNE DE PARIS) läks ägedaks vaidluseks, kas nii oleks ikka tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16 Põgenemist korraldas kuningannasse meeletult armunud Rootsist pärit aristokraat Hans Axel de (von) Fersen [fer´sen],
annaabi.ee 
