1878. aastal sai Carl Robert Jakobson loa asutada oma ajaleht "Sakala". Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka. "Sakalast" sai kiiresti Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks
1920.1930. aastatel tähistas The Murphy Band Eestis jazzmuusika leviku ja populaarsuse algust. 1913.1949. aastail levisid Raimond Valgre lood. 1940.1950. aastail said populaarseks svingstiilis ansamblid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. 1960. aastatel sai Eesti popmuusikavoolud jagada kõige üldisemalt kolmeks: jazz, biit ja estraad. 1963. aastal pretendeerib ansambel Juuniorid I biitansambli nimetusele. 1970. aastal sai biitmuusikast rokkmuusika. Eesti rahvusiku roki lipulaevaks oli ansambel Ruja laulja Urmas Alenderiga. 1980. aastal kerkisid esile uue põlvkonna heliloojad Rein Rannap, Alo Mattiisen jne. Popmuusikas kerkisid esile ansamblid Karavan, Rosk Hotel. 1990. aastail kerkis esile tantsumuusika. Disko, techno ja hiphop. 21. sajandil esindasid popmuusika peavoolu peamiselt Tanel Padar, Dave Benton, Ines, Liisi Koikson, Blacky jne Jazzmuusika traditsioone kannab edasi festival jazzkaar.
annaabi.ee 
