Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
Selle esitamine oli ikestatud rahvale kõikide
laulupidude kulminatsiooniks.
Sõjajärgsete kümnendite taustal olid 1960. aastad Eesti kultuuris tõeline kuldaeg. Nõukogude
reziim oli hakanud leebuma, mis avas uusi võimalusi iseäranis vaimuelus. 1962. aastal ilmus
esimene luulekassett, millele järgnes veel neli. Kümnendi lõpuaastatel vallandasid
teatriuuenduse, kuid uue hingamise leidsid ka juba tegutsevad lavastajad ja näitlejad. Üheks
nende aastate rahvusiidoliks oli laulja Georg Ots. Oluline paik, kus kohtusid kirjanikud ja
luuletajad, ülikooli õppejõud, näitlejad, muusikud ja kunstnikud, oli Tartu kohvik Werner. See
oli omamoodi suletud sootsium, kus kirjutati, võeti vastu eksameid, mängiti malet,
diskuteeriti, peeti pidusid. See oli koht, kus lisaks Tartu vaimule viibis sageli ka Eesti aja
vaim.
Lapsed ja noored on kergemini mõjutatavad kui täiskasvanud. Nii on igati loomulik, et
nõukogude võim asus kohe neid ideoloogiliselt töötlema