Landeswehri sõda oli 1919
moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea.
Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit,
sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte.
Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus
Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli
Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond.
Juba 1921.a aastal astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas seal elavat tegevust, mille peaeesmärk oli Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine