EESTI KULTUUR
Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi
osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised.
Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid
liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku
kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning
teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseeposKalevipoeg. 1857
hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann
Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste
eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000
lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti
rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi,