igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes ei teaks kuulsat eepose algusrida ,, Laena mulle kannelt, Vanemuine !" või lõpuvärsi juppi ,, Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal ...". Neid osasid tsiteerivad mitmed Eesti autorid oma teostes
näiteks prantsuse esimesel tähtsal romantikul Chateaubriand'il või seejärel Byronil. Lootus oma rahvuslikke kultuure üles ehitada ja usk õiglase võitluse tähendusse tõi neisse kultuuridesse optimistlikke ja tulevikulisi toone. Nii väljendas XIX sajandi hakul usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku Byroni, Shelley ja Keatsi kaasaegne, esimene suur eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Sellal kui Lääne-Euroopa romantismis ei sündinud ühtki rahvuseeposena käsitletavat teost ning kui USA-s ja Prantsusmaal varasümbolistid Poe ja Baudelaire kirjutasid maise maailma kõdunemisest ja "kurja lilledest", lõid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutzwald vastavalt "Kalevalas" ja "Kalevipojas" ülendavaid, kokkuvõttes tuleviku poole pööratud pilte oma rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima
annaabi.ee 
