Eesti teel iseseisvusele
2. märtsil jõudsid Tallinnasse teated rahutustest, algas ülelinnaline streik ja miiting.
Suunduti poliitilisi vange vabastama, murti lahti vanglaväravad.
Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke.
Autonoomia
Märtis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse.
Ajutine Valitsus alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks.
Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia.
Märtsis 1917 toimus Tartus rahvusaste nõupidamine.
Seati kokku autonoomiaseaduse projekt, esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon.
30. märts ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta.
Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks.
Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska.
Nõuandvaks organiks sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu.
annaabi.ee 
