Uusaeg
kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad
kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord,
varakapitalistlik majandus.
Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist
(keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei
isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne
rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia.
Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused),
millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde.
Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I
kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia.
Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees