Eestlased Afganistani missioonidel
detsembril sisenes Nõukogudeliit pealinne Kabuli. Siis sekkusid kodusõtta
ka välisväed, NSVL Rahvademokraatliku Afganistani Partei poolt, ning Ameerika Ühendriigid,
Suurbritannia, Saudi-Araabia ning Egiptus mudzahiidide poolel. Afganistanis oli üks suurim
kokkupuutepunkt, mis külma sõja ajal NSVL ja Ameerika Ühendriikide vahel oli. Veidi üle
üheksa aasta pikkuse kohaloleku käigus püüti lisaks reziimi toetamisele rajada sotsialistliku
ühiskonda ja riigikorda, aidates luua rahvusarmeed, üles ehitada koole, tehaseid, vabrikuid,
arendada kohalike kirjaoskust jne. Lõplikult lahkusid Nõukogude sõjajõud Afganistanist 15.
veebruaril 1989. Selle aja jooksul hukkus kuni 15 000 Nõukogude armee sõdurit (mitteametlikel
andmetel kuni 40 000: Postimees 6.07.07), sealhulgas 16 eestlast. Afgaane hukkus hinnanguliselt
ligi miljon.