Eesti uusima aja ajalugu
reformide vajadust ja püüdsid laveerida kohalike vaenutsevate poliitiliste leeride vahel.
Valitsus ise oli aga üsna passiivne ses suhtes.
Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees):
19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus
nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan
Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja
eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles
vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas
omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt
konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema
seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus.
Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud
annaabi.ee 
