augustil 1710. 1710-1802 oli Tartu Ülikool suletud. Uuesti avati see 1802. aastal ja sellest sai Keiserlik Tartu Ülikool mida juhtis Vene riik. Tartu Ülikool oli Vene keiseriigi ainus ülikool, kus õpetöö toimus saksa keeles. See võimalds kutsuda Kesk-Euroopast professoreid. Ülikooli silmapaistvamateks teadlasteks olid : F.G W. Struve, M.H. Jacob, N.I. Pirgov, G.H. Hess. Maailma kuulsaks said teadlased K.E von Baer, C. Clasu, R Buscheim jmt. Tartu ülikoolis on hariduse saanud mitmes rahvulikus liikumisese osalenud eestlased K.J. Peterson, F.R Faelman , F.R. Kreutzwald, J. Hurt, K. Päts. Esimese Maalilmasõja ajal evakueeriti suur osa ülikooli varadest. 1918. evakueeriti Tartust õppejõude ja vene üliõpilasi Voronezi, kus asutati ülikool. 15. IX 1918 avasid saksa okupatsiooni võimud ülikooli Landesuniversität Dorpat'ina. 1919. aastast alates on Tartu Ülikool esimene eestikeelne ülikool. 1940 jõustus uus põhikiri ülikooli nimetati Tartu Riiklikuks Ülikooliks (TRÜ)
Eesti Vabariigi ajal reisis Eller Pariisi, Zürichisse, Riiga ning Varssavisse. Aastatel 1940-1970 töötas ta kompositsiooniprofessorina Tallinna konservatooriumis. 1949. aastal lasti ta oma töökohalt lahti, ning kogu tema eelnev looming tembeldati kodanlik-natsionalistlikuks, kyuid järgmine aasta sai ta oma endise koha tagasi. Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit, Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest
annaabi.ee 
