Rahanduse ülevaade
Langusele aitas kaasa riigikassa, kes pidevalt raha juurde trükkis. Esimesid tõsised raskused tekivad
1923. aastal kui ei suudeta hoida marga ja USA dollari kurssi. Otsustatakse olukorra päästmiseks
realiseerida kullavaru. Tehakse ettepanek võtta välislaenu, kuid valitsus loobub sellest mõttest, kuna
oldi seisukohal, et ükski riik sellises olukorras Eestile laenu ei anna, mis halvendaks veelgi riigi
mainet ja tema olukorda. Sellele järgnes rahvsuvaluuta järsk langus, mis muutis vältimatuks uue
valuuta kasutuselevõtu ja nii viiaksegi läbi rahareform. 1. Jaanuaril 1928 jõustus uus rahaseadus
ning samast ajast lasti käibele Eesti kroon, mis asendas senist sadat marka. Eesti kroon seoti Rootsi
krooniga 1EEK – 1rootsi krooniga. Uus valuuta osutus suhteliselt stabiilseks, kuna suudeti vältida
eelnevaid vigu ja peamine, et loobuti Eesti majanduse finantseerimisest eesti panga kaudu ning
taastati kulla- ja valuutareserv