Euroopa integratsioon
2. majanduslik kasu föderatsioonist. 3. Paneuroopast pidi saama
vastukaal bolsevistliku revolutsiooni vastu. I MS järel 1919 loodi suurima ühend-na Rahvasteliit
ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand (Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin.
eest) koostas Briand-Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel
1929 a (seda toetas ka Saksamaa kantsler G. Stresemann). 1930 a esit memorandum "Euroopa
föderaalse liidu reziimi organiseerimine". Rahvl le aga polnud konkreetne, memor. puudus
ühenduse loomise kava. Rõhutati desarmeerimise vajadust, lisaks tolliliidu idee. Suurbrit oli vastu
ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi .
Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre
"külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa
idee arenes Saksa natsionaal-sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle) ja
Inglismaal (W