Eesti kirjanduse ajalugu I
Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta
põhjustasid tsensori meelepaha.
Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada
kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi
menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga
Jenowewa ajalik elloaeg" (1842).
rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades
lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja
õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II).
Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud.
Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud.