Nõukogude Liidu ajalugu
hakkasid ise langetama kohtuotsuseid. Ei olnud mingit staatust ega haridust, oma parima
äranägemise korras langetasid karistusi, k.a maha laskmine. Lisaks sellele, kuna tegemist oli sadade
tuhandete inimestega, ei olnud võimalik mõista kohut ükshaaval. Seetõttu klopsiti arreteeritutest
kokku väljamõeldud kooslused, salajased org-d, süüasjad, mõisteti kohut nimekirja alusel. Mitusada
inimest ühe suletõmbega määrati sageli surma. Eelistatud karistuseks kõigile rahvavaenlastele
kujunes maha laskmine. Paremal juhul võis asendada 10-aastase sunnitöökaristusega. Järk-järgult
hakati kaasama ka rahvavaenlasteks tunnistatud isikute perekonnaliikmeid. 1937 keskel anti välja
määrus, et rahvavaenlaste naised tuleb saata 8-10 a-ks sunnitööle, lapsed pääsesid kergemini, kuni
15 a vanuseni anti lastekodudesse, üle 15 aastased alaealised võidi anda kohtu alla või mitte. Üritati
rakendada personaalset vastutusmäära.