Johannes Tõrs
linnatänavaid ja laulsime: "Jää vabaks, Eesti meri!" Õiglusenõudjad võeti kinni.
Kõigepealt viidi nad Rakvere julgeolekusse, seejärel Tallinna Pagari tänavale. Sõber
pandi viieks aastaks trellide taha, Tõrs sai üle noatera vabaks. Aga märk jäi külge.
Läbi pika kadalipu õnnestus tal merekooli pääseda, see ära lõpetada ning ka mitmed
aastad merd sõita. 1979ndal astusid aga laeva kaks kaabuga meest ja teatasid, et
rahvavaenlasel pole merele asja. Aastaid tegi Tõrs restaureerimistöid, valmistas
värvilisi aknaid ja kroonlühtreid.
"1988. aasta 20. oktoobril kell 5 hommikul sain nägemuse, et pean rajama Eesti
vabadusvõitluse muuseumi," meenutab Tõrs. "Ja just siia Lagedile, Pirita jõe ja
Leivajõe vahelisele saarele." Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis
kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel
annaabi.ee 
