ENSV (1945-1953)
juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid
sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse
nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt. eraomandit
valdavate) klasside, vähemusrah- vuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja
poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute
rahvavaen- laste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega
Külm sõda ja Eesti
Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui
ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas
järk-järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult
enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei