Birma
Rahvuslased
rajasid 1930 Dobama Asiayone'i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi
Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused
saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis
tugines koloniaalparlamendi enamusele.
1942 okupeerisid maa jaapanlased, esialgu osa Birma rahvuslasi toetas neid. Pettunud
jaapanlaste lubadustes, asutasid rahvuslikud rühmitused kommunistide kaastegevusel
1944 Antifasistliku Rahvavabastusliiga. Aung Sani juhtimisel organiseeris see 1945
Jaapani-vastase ülestõusu ja saavutas 4.jaanuaril 1948 rahvahulkade toetusel Birma
iseseisvuse väljakuulutamise. Siseolukorra on muutnud pingeliseks pahempoolsete
lahkhelid, reaktsionääride provotseeritud kodusõda valitsuse ja kommunistide vahel
(aastast 1948) ning valitsusvägede relvakokkupõrked Kareni, Kachini ja Shani
separatistidega.
1962.aastal sõjaväelise riigipöördega loodud Revolutsiooninõukogu kindral Ne Wini