Eesti uusaeg
Alates 1870nendatest ka raudteede rajamine.
Eesti ala linnastumisel oli oluliseim roll talupojaseisusest isikutel. Liivimaal oli eestlaste
põhiline sihtpunkt Riia linna. Lisaks oli veel sihtkohaks Peterburi (19 saj keskpaigas u 6000
eestlast, sajandivahetusel umbes 18000 eestlast Peterburis).
Eesti linnade rahvaaarv 19. Sajandi lõpul: Tallinnas alla 60 000, Tartus üle 40 000, Narwas
ligi 30 000. Enne Esimest maailmasõda Tallinna rahvavaarv kahekordistus. Peamine põhjus
oli tööstuse kasvamine (eriti vene sõjatööstus, laeva ja masinaehitus).
Maa-asulate kasv
Alevid ehk tiheasustusega asulad, millel puudusid linnaõigused. Alevid hakkasid
maaühiskonna ilmet rphkem kujundama 19 sajandil. Need olid küll keskajal juba olemas, kuid
senisest rohkem hakkaisd ühiskonda kujundama 19 sajandil. Sajandivahetusel hakkasid alevid
eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi)
annaabi.ee 
