Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
Rahvausund on ametliku religiooni kõrval kogu aeg olemas olnud. Traditsiooniliselt
tähendas see amtliku religiooni rahva seas levinud tõlgendusi (selle poolest on rikkaim
katoliku kirik), mis sisaldasid mitteametliku usu elemente. Reformatsiooni eesmärk: usu
puhastamine sellest kahjulikust ebausust.
Eestis võitles nn ebausu kommete (st rahvausu) vastu aktiivselt vennastekoguduse
liikumine. 19. sajandil hakati rahvapärimust koguma, et seda säilitada rahvausukombed
olid koos muu rahvapärimusega hääbumas.
Rahvalik kristlik usund katoliiklikes maades:
rahvausk on aidanud katoliiklusel püsida. Paralleel Indiaga: budism hävitati moslemite
rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga
hinduismi ei saanud rahva seast kaotada.
Mida rikkalikum, eripalgelisem, mitmekesisem on usund, seda rohkematele ta midagi
pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!).