Soome Kultuur
Soomemaast,
rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel
Jusleniuse (1676-1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike
valgustusaadete mõjul edasi. Juslenius 1. nimekas fennofiil, soomluse isa, piiskop,
professor. Kirjutas Soome minevikku käsitleva uurimuse "Uus ja vana Turu" ja teose
"Soomlaste kaitseks" ning koostas 600-leheküljelise soome-ladina-rootsi
sõnaraamatu. Tema kultuuriloolised kirjeldused rajasid teed rahvateadustele ning
äratasid järgnevates põlvkondades huvi soome keele, rahvaluule ja ajaloo vastu.
Ülistas soome rahvast ja keelt.
18. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani
aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute
peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid
tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse,
akadeemilise rahvusteaduse rajaja