Muuseum - kas vanakraami ladu või avatud õpikeskkond
mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803.
aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum.
19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega
institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste
eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari
Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid
(Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja
komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati
Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene
muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka
esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse
eksponaate loomulikus miljöös.
20