Kes on rahvas
mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis
püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete
ja uskumustega.
Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad
mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid,
poeemid. Sellist uurimisviisi nimetatakse pigem rahvateaduseks.
Burne definitsioon folkloori kohta: ,,Üldmõiste, mille alla koonduvad ja mahuvad
traditsioonilised uskumused, kombed, jutud, laulud ja ütlused, mis on käibel mahajäänud
rahvaste seas või säilinud enam arenenud rahvaste harimatute klasside juures."
Uuem käsitlus mõistab, et rahvas ei ole välja suremas ning rahvakultuure võib leida igal pool
maailmas nii linnas kui ka maal.
Dundes defineerib rahvast: ,, Mõiste rahvas võib tähendada mis tahes inimeste rühma, kellel