Tants, kui kehakultuuri osa
loovust.
7
Tantsuliigid
Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu.
Rahvatants
Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi
rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses
rituaalsete toimingutega.
Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi
määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt
perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti
rahvatantsule andnud tantsupeod.
Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust:
· voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise
taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris).