Eesti kultuuri ajalugu
ja elu ei erinenud enam teravalt riigi põliselanike omast. Välis-Eesti organisatsioone hakati asutama juba väljarännu esimestel aastatel
tihe seltside ja organisatsioonide võrk. Loodi nii uusi kui ka taasavati Eesti keelatud seltsid ja organisatsioonid (nii kohalikud kui ka
regionaalsete, tervet riiki hõlmavate organisatsioonidega. Tähtpäevade tähistamine seltside eestvedamisel. Laulukoorid, näitetrupid,
rahvatantsuklubid, naisühendused, kiriklikud kogudused. Organiseeriti ka poliitilisel tasandil. New York'is asutati vaade olijate poolt
ülemaailme eestlaste organisatsioon. Rootsis avati eestlaste komitee. Üsna peagi ilmnesid erinevad arvamused poliitika kohalt: oldi
erineval suhtumisel, kuidas peaks Eestisse suhtuma, ja kas ja kui palju Eestis käia. Eestis käimist peeti tihti Nõukogude okupatsiooni
heaks kiitmiseks. Üks Eestis käijatest oli Eduard Tubin