Eesti rahvamuusika
kasutusest umbkaudu 19. sajandi jooksul) nimetatakse üldiselt rahvatantsuks. Kõige ürgsemad on siin voor- ja sõõrtantsud ning maagilise
iseloomuga imiteerivad tantsud. 18. 19. sajandi vahetusel levisid Eestisse lääne poolt paariskolonntantsud.
Eestisse levinud uuemaid tantse (alates 19. sajandi keskosast kuni tänapäevani) nimetatakse tavaliselt seltskonnatantsuks. Suur osa vanematest
seltskonnatantsudest kodunes Eestis sedavõrd hästi, et neid võib nimetada ka uuemateks rahvatantsudeks.
Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud
on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud.
1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete
annaabi.ee 
