Tants, kui kehakultuuri osa
rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses
rituaalsete toimingutega.
Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi
määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt
perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti
rahvatantsule andnud tantsupeod.
Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust:
· voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise
taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris).
· akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks
· imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist
või liikumist.
annaabi.ee 
