Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest,
harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti,
mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus
Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead.
Soome venekirveste kultuur (3200/25001100 eKr)
Võis levida Soome Baltikumist. Pigem kultuurilaenud kui rahvastikusiire.
Soome on üks väheseid, kus palju asulakohti. Asulad rannikust kaugemal. Levikupiir
Viiburi, Tampere, Kokkola joonel, sellest põhja pool kasutati jätkuvalt asbestkeraamikat.
Asulakohad Soomes suured. Asulad nõrgema kultuurkihiga kui kammkeraamika ajal.
17
Ka Soomes maeti maahaudadesse. Ookrit neis haudades seni leitud ei ole, ilmselt seda
enam ei kasutatud. Panusteks kivikirved; savinõud sisaldasid ilmselt sööki või jooki.