Varjatud tööpuudus e. alarakendatus olukord, kus töökohti on küll olemas, kuid ei taga pidevat tööd ega tasustamist. Eelnimetatutest moodustub inimeste rühm, mida nim. marginaalseks rahvastikuks. Demograafiline situatsioon Eestis o 21. saj. seisab Eesti silmitsi paljude probleemidega, nagu terve Euroopa. o Dem. üleminek jõudis Eestis lõpule enne Teist maailmasõda. o Dem.üleminek kulges nn. prantsuse tüübi kohaselt, mis väljendub nõrgas rahvastikuplahvatuses. o Beebibuumpeale Teist maailmasõda. Rahvastiku paiknemine territooriumil sõltub elukeskkonnast Hea elukeskkond on : IdaHiinas, LääneEuroopas, PAmeerika idarannikul Halb elukeskkond: PõhjaAafrika, Siberialad, Polaaralad. Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks: Linnalistes asulates paiknev elanikkond rahvastik tihedalt paigutatud.Tegeletakse teenindavate või tootvate majandusharudega. Maaasulates paiknev elanikkond
sündimus langes allapoole taastenivood juba 1920. aastate lõpul. Samaks ajaks oli keskmine eluiga 19. sajandi keskpaigaga võrreldes ligikaudu kahekordistunud. Surmapõhjuste struktuuris oli toimunud põhjapanev muutus endogeensete põhjuste kasuks, kuigi näiteks imikusuremus jäi sarnaselt teiste rahvastega veel küllalt kõrgele tasemele. Eesti edasisele arengule jättis olulise pitseri asjaolu, et demograafiline üleminek kulges nn. prantsuse tüübi kohaselt, mis väljendub nõrgas rahvastikuplahvatuses. Seetõttu oli Eesti rahvaarvu kasv üleminekuperioodil suhteliselt aeglane, jäädes alla kõikidele tänapäeva Euroopas riiki moodustavatele rahvastele, muuhulgas ka Prantsusmaale. Vaid mõnel üksikul aastal küündis tollane rahvaarvu keskmine juurdekasv 10 promillini. Seega jäi demograafilisele üleminekule iseloomulik rahvaarvu plahvatuslik kasv Eestis toimumata -- nagu ka Teise maailmasõja järgne beebibuum: kahel sõjajärgsel kümnendil säilis
annaabi.ee 
