Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
ei jää tulnukrahvastiku noorem põlvkond enam oma hariduselt põlisrahvastikust maha, võibolla isegi ületab
seda.
Taasiseseisvunud Eesti püüab uue arenguga mitte üksnes kaasa minna, vaid ka tasa teha
kujunenud mahajäämust. Seda aga takistavad väga nõukogude ajal kujunenud ebakõlad: põlisrahvastiku
vähene linnastumine ja liigne sõltuvus põllumajandusest, tulnukrahvastiku ülemäärane industrialiseeritus ja
linnastumus. Mõlemad rahvastikuosad elavad üle suuri raskusi - kuid erinevaid! Nii omandavad need
probleemid pealegi rahvusliku värvingu ja rikuvad kahe rahvastiku suhteid. Kahe rahvastiku hõivestruktuur
on siiani erinev, kuid erinevused on siiski vähenenud:
Hõivestruktuur rahvuse järgi, protsentides
Aasta, rahvus Põllumajandus Tööstus Teenused
jt. jt.
Eestlased 1997 11,8 28,2 60,1
annaabi.ee 
