Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk
liini. Selgesti on Haltenbergeri uuringute jätkuks Eesti asendi kohta käivad tööd, kus Kant kaitseb ilmselt geopoliitilist ja ideologiseeritud Baltoskandia kontseptsiooni. Ometi on neiski töödes objektiivse teadusliku rnaterjali osakaal märksa suurem kui geopoliitika klassikutel Mackinderil ja Haushoferil. Kanti peamiseks tooks on aga 1934. aastal ilmunud "Eesti rahvastik ning eluruum". See oli esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Eesti inimgeograafia nõukogude perioodil. 1944. aastal lahkusid praktiliselt koik Tartu ülikooli geograafid Eestist. Eesti geograafiateadus suri kodumaal välja. Mõne aasta möödudes hakkas see, uuesti tekkima, nüüd vene nõukogude teaduse osana. Eesti inimgeograafia taastekkes on suurimaid teeneid Salme Nõmmiku (1910-1988) pikaajalisel õppe-ja organisatoorsel tool. Kanti algatatud ja Nõmmiku poolt edasiarendatud hierarhilise asustusstisteemi teooria