Virtuaalmaailm ei ole elu alus
isegi televiisorit selle vahendusel. Nii lapsed, nende õed, vennad, vanemad ja teisedki
sugulased mängivad arvutis mänge, mis ei lõppe kunagi. Näiteks peavad nad seal loomi ja
taimi kasvatama, ootama, millal vili või muu tooraine valmis küpseb, et see ruttu ära korjata
ning uus kasvama panna. Jututades kirjutavad nad sõpradega, vastet oodates muutuvad nad
aina närvilisemaks, vihastavad iga väiksemagi vea pärast. Rahvasteviisi ollakse sõltuvuses
millestki , millest ise alguses aru ei saada, kui, siis alles pika aja möödudes või teiste poolt
veenmisel. Seda lõpuks mõistes pole järel enam pea ühtegi sõpra, vahel harva jääb siiski
vähemalt üks suurem toetaja tema juurde, et ta sellest suurest ,,august välja aidata".
Nüüdseks on vanem põlvkondki interneti ,,avastanud" ning see muutub nende seas üha
populaarsemaks. Daniel Vaarik lausus: ,,Võimalik, et vastandumine tuleneb ka tehnilistest