Tähtpävade aastaring
AASTA JAOTUS.
· Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning
algaks ja lõpeks uuesti.
· Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja
talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24.
juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini).
· ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad
ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust
on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ajast teise, talvest suvesse ja
suvest talve."
· Üks olulisemaid kevadisi tähtpäevi on paastumaarjapäev(25. märts),selle
kuupäeva paiku jõuab keskmine õhutemperatuur null kraadi piirile.
· Jüripäev (23.aprill) märgib taimekasvu algust .
· Taimekasvukalendris poolitavad aastat künnipäev (14. aprill) ja
kolletumispäev (14. oktoober)
annaabi.ee 
