Antiikkirjandus
Kreeklastest erinevalt hülgasid roomlased kreeka teatri spetsiifilise
iseärasuse – koori. Nende tragöödia koosnes dialoogist ja aariast. Näitleja sotsiaalne seisund oli tõrjutud
– näitlejakutse oli seotud paljude kodanikuõiguste kaotusega. Teatriehitused kujunesid üldjoontes
kreeka eeskujul, ehkki mõnede uuendustega.
Rooma dramaatikas sai valitsevaks komöödia, mille allikaks oli kesk- ja uusatika komöödia. Nagu
märgiti, tõrjuti dramaatika rahvuslikud algmed, nimelt rahvasatiirid ja kometimängud, kunstdraama
poolt varakult kõrvale. Nad säilisid esialgu vaid etenduste järelmänguna.
Titus Maccius Plautus esitas Rooma publikule Ateena jõukate kihtide jõudeelu, meeleliste lõbude
nautimist. Tema tegelaskonda kuuluvad jõukate isade pojad, varahimulised kupeldajad, armunud
sõjamehed, näljased parasiidid, kelmid, orjad. Sündmustik põhineb küll perekonnakonfliktil, küll
tegelaste äravahetamisel, aga ka karakterite kujutamisel