Vene aeg
Tekkis väljarändamissoov. Levisid
kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas
usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad
maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest.
Paljud pettusid ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda, kuid seda ei lubatud.
Teoorjuse kaotamine
1849 kehtestati Liivimaal talurahvaseadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku rahvarendile ja
eraldiasuvatest maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseksostmine.
Mõisnikud palkasid tööle mõisamoonakad ehk palgatöölised. Murrangu tõi kartuli levik. Keiser
Aleksander II ajal kuulutati 1856 välja uus Eestimaa talurahvaseadus. Talupoegadel jäi ekslik
mulje, et abitegu ehk kiireloomuline hooajatöö pole enam kohustuslik. 1858 toimus talupoegade
verine kokkupõrge sõduritega ehk nn. Mahtra sõda.
Väljarändamisliikumine
annaabi.ee 
