Tiit Lauk humanitaar
140
“Vana kultuuritegelase juubel”. Postimees 1943, 13.03.
69
Igor Tõnuristi uurimusest “Koosmäng eesti rahvapillimuusikas” (Tõnurist 1996: 82) selgub,
et ansamblimängu traditsioon meie rahvamuusikas ei ole kuigi vana – pole isegi koosmängu
tähistavat rahvapärast terminit. Nagu kirjutab meie rahvamuusika üks suurimaid autoriteete
Herbert Tampere, on rahvapilliansamblite kohta varasematest aegadest väga vähe andmeid.
Teadaolevalt esimene kirjalik märge ansamblite eksisteerimisest eestlaste musitseerimises on
aastast 1765, kui Tartu raad lubas oma pulmamääruses eestlastel sel puhul muusikat teha kahe
viiuli ja torupilliga (Tampere 1975: 41). I. Tõnurist juhib oma eelmainitud artiklis tähelepanu
asjaolule, et meie rahvamuusika kujunemise omapäraks eelmisel sajandivahetusel oli tõik, et