Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
(soovimatule vahelerääkijale vm. sekkujale); Kuhu me risti teeme? (kui
tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis
sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist
väljas); Palju vile uuelt maksis? (sobimatus kohas vilistajale); Saapad, kus te mehe viite? ~ Müts,
kuhu sa...? vms. (kui poisikesel liiga suured jalatsid vm. kehakatted)
· Didaktilised üldistavas vormis rahvapedagoogilised keelud, hoiatused jms., mis
simuleerivad tihti uskumusi, tavaõiguslikke sätteid ja/või vanasõnu
Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see
saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga
põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe
· Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused