Hiir rätsepaks
mis võib kohe vihma tuua
lilled närtsitand on päike,
nüüd nad igatsevad juua."
Siiski kartis väike Illi,
oli peidus kapi taga.
Õues põristati pilli,
sadas vihma ladinaga...
Jaaniõhtu
Metsast suure kuuse alt
kostab lauluhääl.
Valgus kumab ülevalt --
põlev tünn on sääl.
Rõõm ja tants on kuuse all,
tuju pidulik.
Jaanitule lähedal
istub habemik.
See on vana pillimees,
käes tal sikusarv,
imelugusid sel sees,
kuulab rahvaparv.
Pidu lõpeb kuuse all,
kustub tuleloit,
siis kui hommik lähedal,
taevas kumab koit.
Meri
Minu ees on merelaht,
laine laine järel liigub,
aga lustiliselt kiigub
laine harjal valge vaht.
Laine kohal lendleb tiir,
naerukajakas lööb naeru.
Astun paati, võtan aeru --
kutsub kauge silmapiir.
Sääl on kala, hõbesilk,
ujub vee all parvedena.
Hüljes, vurrud sarvedena,
ilmub ja kaob silmapilk.
Minu ümber laiad veed.
annaabi.ee 
