Ooperist 19. sajandil
reforme ja võimaldas talle lahedamaid elutingimusi.
1867.a. valmis ooper "Nürnbergi meisterlauljad", mis omab erilist kohta ta loomingus, olles Wagneri ainuke
komöödia ajaloolis-olustikulisel süzeel. Siin lõi Wagner elava kultuuripildi Saksamaa minevikust, linna käsitööliste musitseerimisest ja selle
omapärast. Ülekaalus on realism, lihtne, terve elu ja mis peaasi - maapealne elu (pole ühtegi mütoloogilist ega ebamaist tegelast).
Tuginemine rahvaolustikule ja rahvakunstile võimaldas tal luua teose, mis tunduvalt erineb Wagneri draamadest mütoloogilisel, ebamaisel
ainestikul. Lõputu meloodia asemel kohtame siin ka lõpetatud numbreid ja suuri rahvaolustikulisi stseene.
Wagneri suurejoonelised ooperiplaanid ei olnud hästi teostatavad tavalisel ooperilaval. Bayreuthis (Põhja-Bayeris),
kuhu Wagner 1872.a elama asus,
ehitati spetsiaalne teater
Wagneri teoste ettekandmiseks
annaabi.ee 
