Muusikaajastud
Kuid vihjeid sellele leidub juba 7. sajandist pärit ürikutes ning esimesed teadaolevad
noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis oreli levik ja
briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Varased lihtsa mitmehäälsuse tüübid olid burdoon,
parafoonia ja heterofoonia. Lihtsaima polüfoonia vormi, pideva põhitooni ehk burdoonhääle
peale lauldud meloodiat, esineb enamikus Euroopa rahvamuusikatraditsioonides ja paljudes
Aasia kultuurides, mis viitab sellele, et see võib pärineda juba ammustest aegadest. Esimesi
kahehäälseid laule nimetati organum'ideks.
Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks
suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende
luule oli ladinakeelne. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist.