Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
(2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88
3
Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 29; 46
4
Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 13
5
Karjam, R., Summatavet, K. (2008) «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk
40
4
1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval
Tänapäeva kodudest võib leida küll rahvamustritega esemeid, aga enamik lapsi ei saa kodust
enam käsitööoskust kaasa. Praegu loodetakse, et käsitöö saadakse selgeks koolis, aga ka seal
algavad korralikumad käsitöötunnid enamasti alles 5. klassist. Ka mu küsitlusele vastanutest
30% ei tegelenud üldse käsitööga ning 38% tegeles harvem kui korra kuus. Vaid 14% tegeles
käsitööga igal nädalal. Kui varem oli käsitöö iga pere siseasi, siis nüüd ostetakse enamik
riideid poest ja need on vabrikutes valmistatud