jäädvustas eestlaste ajaloo kindlamalt kui taotluslikud ajalooallikad, kuna väljamõeldis oli selle loomulik keskkond; "Estnische Sagen" "Koit ja Hämarik", "Keelte keetmine" jm), rahvalaule tõlgiti saksa keelde, loodi rahvaluuleainelist luulet; kohapärimusliku luule inspiratsiooni saadi pärimusest ja balti kroonikatest (järvede rändamise motiiv, H. von Schmidt Läänemaa muistendid); baltisakslaste muistendikogud: "Liivimaa muistendiraamat", "Muinasjutud ja muistendid", "Eesti rahvamuistendid". Saksa kultuuri eeskujul hakati kohalikku kultuuri väärtustama. Balti mõisamaailm Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades"; Keyserlingi konflikt aadlimaailmaga kajastub "Õhtustes majades" iroonia, distants kirjeldatava suhtes, "varamodernistlik kultuuripessimism"; põlvkondade konflikt muutusi ihkavad noored vs traditsioone väärtustavad vanad, kaks vastandlikku aadlitüüpi; seksuaalsuse küsimus, erootiline pinge; kirjeldab igavust kui kultuuri pärisosa (igavus,
Riias 1838.a. Muusika kirjutamisega alustas Wagner Riias 1838.a., lõpetas Pariisis 1840. Esmaettekanne Dresdenis 1842.a. "Lendav Hollandlane"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks lugu Hollandlasest, nagu see kuuldud Põhjamere meremeestelt. libreto alustatud Riias 1838.a., kogu teos lõpetatud Pariisis 1840. Esmaesitus Dresdenis 1843.a. "Tannhäuser ehk lauljate võistlus Wartburgis"- Suur romantiline ooper 3 vaatuses. Aluseks rahvamuistendid Tannhäuserist ja Wartburgi lauluvõistlus 1207.a. Libreto alustatud Dresdenis 1843.a. Komponeerimist alustas Teplitzis 1843.a., lõpetatud 1845.a. Dresdenis. Esmaesitus Dresdenis 1845. "Lohengrin"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks luuletus luigerüütlist (chevalier au cygne). "Luigerüütli" vanim versioon räägib hertsoginna von Bouillonist, Renaut von Montaubani järeltulijannast, keda Nimwegenis ahistab saksilane Renier ja
annaabi.ee 
