Eesti esimene üldlaulupidu
1870. aastal korraldati mitmel pool Eestis koduseid laulupidusid, kus koorid esitasid
kohalikele kuulajatele üldlaulupeo repertuaari. Uut hoogu sai ka pasunakooride asutamine ja juba
olemasolevate tegevus (Palamets, Hillar 1994:19-20).
Tänu laulupeole hakkasid eestlased aina rohkem tundma ennast ühtse rahvana, kes peab ühiselt
välja astuma oma keele ja eripära kaitseks ning võitlema oma rahvuslike õiguste eest (Palamets,
Hillar 1994:20).See oli esimene kord, kus eestlased nii suure rahvamassina koos laulsid. Nad said
teada, kui võrratu see on ja edaspidine eesmärk oli seda veel teha.
Esimese üldlaulupeo mõju rahva isamaalistele tunnetele on võimatu üle hinnata. Ühise ürituse
õnnestumine sisendas usku ja lootust. Laulupeo kordaminek innustas looma uusi oma laule
(Kaarlep 2007:46).Laulupidu sai rahvusliku ärkamise hoogustajaks, kuna Jakob Hurt rõhutas
vajadust suurendada eestlaste ühtekuuluvustunnet. Laulupeost sai alguse muusikakultuuri areng
(Slideshare, 2004).
annaabi.ee 
