"rahvaluuleliigist" - 1 õppematerjal

Folkloristika alused

See on põhiline erinevus klassikalise rahvaluule uurimistavast, kus uuritava aine piiritlemisel lähtutakse suhteliselt suurest ja ebamäärasest rühmast (eesti rahvaluule; liivi rahvausund), milles on tooniandev pärimuse regionaalne piiritlemine. Pärimuse sotsioloogilise vaatepunkti korral piiritletakse ja ka nimetatakse rühm selle olulise (näiteks sotsiaalse) tunnuse järgi. Pärimuse uurimise sotsiaalsest lähtepunktist ei lähtuta reeglina rahvaluuleliigist (laulud, jutud), vaid nimelt pärimusrühmast (perepärimus; tudengifolkloor). Klassikalise rahvaluule analüüsis lähtutakse ka tänapäeval eelistatavalt rahvaluuleliigist ja selle territoriaalselt määratlemisest: (näiteks Karksi regilaulud). See on ka õigustatud, sest eesti klassikaline pärimus on: suulise leviku tõttu väga selgete regionaalsete erijoontega oma olemuselt ühe sotsiaalse rühma - talurahva - kultuur kirja pandud rahvaluule liigikeskse määratlemise ajastul.