Maailmakirjandus IV
kokku puutunud. Ta oli Jenalastega tuttav ja püüdis nendega lävida, kuid nad ei võtnud teda omaks.
Ludvig Tieck oli tema suur eeskuju Jenas. Jenalased ei võtnud ka teda omaks. Oma iroonias hakkasid nad teda
kutsuma demens Angebrentano ehk nõdrameelne Brentano mis viitas sellele et tema ultraromantism ei olnud
esimese põlve romantikutel vastuvõetav.
Achim von Armin Brentano kaaslane ja sõber. Nad sõitsid kahel korral Reini äärde rahvaluulet koguma.
Rahvaluulekogujaid on mitu: Herder, Goethe, Brentano ja vennad Grimmid. Brentano sattus suurde vaimustusse
saksa rahvalaulust. Kogumise mõjul toimus tal loominguline suunamuutus. Filosoofiline stiil muutus
teistsuguseks, lihtsaks ja rahvalähedaseks värsiks kust filosoofiline sügavus ja ühiskondlik moment kadus. Tema
loomingu põhjas tekkis muusikaline värss, st ta oli teatud tõukejõud kelle põhjal tehti lauldav värss, mille põhjal
tekkis esimene nähtus kus luulet lauldi
annaabi.ee 
