Folkloristika alused
90ndate aastate eesti folkloristikas olid väga tugevad
vaidlused selle üle, milline tõlgendusviis oleks õige.
Enne 1960ndaid aastatid käsitleti rahvaluulet minevikuna, sajandi teisel poolel saadi aru, et
rahvaluule on olemas ka tänapäeval, pidevas taastekkimises.
Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus
Dünaamiline käsitlus ei lase rahvaluulet käsitleda ainult minevikulise asjana.
Paradigmavahetus rahvaluule olemasolu mõistmises:
Veel 1960ndail eeldus, et nn. rahvaluuleaeg saab otsa ning seda hakkavad hävitama:
- hernhuutlus (vaga eluviis)
- kirja tulek (kuna rahvaluule on suuline, siis ilmselt peab kirjaoskus seda hävitama)
- haridus (seotud kirjaoskusega)
- linnastumine
- moderniseerumine
- jms
1970ndail väited, et ühiskonna muutudes rahvaluule muutub (mõned zanrid muutuvad, võtab
kasutusele uued tehnikavormid, akadeemiline rahvaluule ülikoolide traditsioonide juures jm.
annaabi.ee 
