Tänapäeval tegeleb sellega rahvaloendaja. Lühikese ajavahemiku jooksul külastavad asjakohase koolituse saanud loendajad kõiki elumaju ja kortereid, kirjutades üles neis elavate inimeste arvu, soo, vanuse, haridustaseme, elatusallika jms. Tänapäeval korraldavad riigid rahvaloendusi umbes 10 aasta tagant. Vahepealsete aastate rahvaarv määratakse arvestuslikult perekonnaseisuasutuste andmete järgi, võttes arvesse sünnid ja surmad. Kuni viimase rahvaloenduseni võeti rahvaarvu arvestuslikul määramisel arvesse ka Eestis lahkunud või Eestisse elama asunud inimesed. Eestis on loodud ka rahvastikuregister, kuhu on kantud kõigi Eesti elanike olulisemad isikuandmed ja kust saab riigi- ja omavalitsusasutusi huvitavat infot iga hetk välja otsida.
veebruaril 1987.aastal . Loenduse tulemusena selgus , et Eesti rahvaarv 1881.aasta loenduse territooriumil oli 181 kuuga ( rohlem kui 15 aastaga ) kasvanud 945 068 inimeseni ehk 7,2% . Rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat hiljem venekeelse koondteosena ( ,,Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus , 1987" ) Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 Rahvaarv 1 107 059 Eestlaste osatähtsus 88% Linnaelanikke 27% Esimese rahvaloenduseni jõuti juba 1922 . See kestis 2 päeva . Selle tegelik nimetus oli ,,I Eesti rahvalugemine" . Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu 27.juunil 1922.aastal . 25.augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi 28 detsember , kell 00.00 . Loendusküsimustik oli varasematest märksa põhjalikum, esimest korda uuriti täpsemalt ka inimeste elamistingimusi, loendades eluruume ja -hooneid. Andmete töötlemiseks telliti Pariisist kaks
annaabi.ee 
