Juhan Sütiste
all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk.
me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga
ja õnnest kurgus on nutt.
7.
Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku
ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist)
kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet.
Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu,
armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud
koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A.
Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U.
Veerne jt.) viisistanud.(Kruus 1995: 562-563)
Kõige tõsisem rünnak arbujaliku vaimu vastu oli just Juhan Sütiste artikkel
"Varamus" 1940
annaabi.ee 
